Ühe–kaheaastane laps

⁃           naeratab, jälgib silmadega, fikseerib pilku, häälitseb, kasutab žeste (nt lehvitab)

⁃           üritab matkida ümbritsevaid hääli, kuuldavaid silpe-sõnu

⁃           hakkab kasutama ühe-kahesilbilisi sõnu

⁃           täidab lihtsamaid korraldusi (nt „anna tass“)

⁃           hääldab selgelt enamiku täishäälikuid

Teise eluaasta lõpuks on lapse sõnavaras vähemalt 20–50 sõna.

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           võtab harva kontakti

⁃           häälitseb vähesel või emotsioonitul määral

⁃           ei pööra tähelepanu, kui temaga räägitakse

⁃           ei mõista või täida lihtsaid igapäevaseid korraldusi

⁃           ei proovi öelda uusi sõnu

⁃           ei kasuta oma soovide väljendamiseks kehakeelt (nt žestid, osutamine)

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu

Kahe-kolmeaastane laps

⁃           matkib täiskasvanu kõnet

⁃           mõistab sõnu ja lihtsaid kahe-kolmesõnalisi korraldusi tuttavas olukorras

⁃           kasutab enamasti ühe-kahesilbilisi sõnu ja lühendab pikemaid

⁃           kasutab tuttavas situatsioonis ühe-kahesõnalist lauset, mis ei pruugi olla grammatiliselt õige

⁃           tegutseb peamiselt esemetega, millele lisandub üha rohkem kõnet

⁃           eelistab suhtlemisel täiskasvanut eakaaslasele

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           ei matki täiskasvanu kõne ega tegevust

⁃           ei reageeri igapäevastele korraldustele

⁃           kasutab vaid üksikuid tähendusega sõnu

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu

Kolme-neljaaastane laps

⁃           soovib suhelda

⁃           küsib ja mõistab lihtsamaid küsimusi

⁃           mõistab lauset ilma toetava vihjeta (žest, eseme näitamine)

⁃           kommenteerib enda või kaaslaste tegevust ühe-kahe lausega

⁃           kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme (eksimine lubatud)

⁃           räägib omaette, justkui harjutaks mõtete sõnastamist

Laps ei pea oskama veel hääldada r-, s-, k-, ü-, õ-häälikut, aga kui ta mingil määral neid kõnes kasutab ja need ei kõla päris õigesti, siis tasub konsulteerida logopeediga.  

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           ei soovi suhelda

⁃           kasutab väheseid sõnu ja harva kahe-kolmesõnalist lauset

⁃           kasutab lauses sõnu ja/või sõnade järjekorda moonutatult

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu

Kui lapse kõne on võõrale inimesele arusaamatu ja tal esineb igapäevases olukorras suhtlemisraskusi, siis tasub konsulteerida logopeediga.

Nelja-viieaastane laps

⁃           algatab ise aktiivselt suhtlust, osaleb dialoogis

⁃           uurib täiskasvanult ümbritseva kohta

⁃           mõistab teksti, mis on seotud tema kogemusega

⁃           kasutab rikkalikkult sõnu ning väljendab end järjest täpsemalt ja keerulisemate väljenditega

⁃           suudab jutustada lihtsaid jutukesi ja rääkida päevasündmustest

⁃           kasutab aega väljendavaid sõnu (nt „eile“, „homme“, „õhtul“)

⁃           teeb pikemate sõnade ja konsonantühendite hääldamisel vaid üksikuid vigu 

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           soovib vähe suhelda

⁃           ei mõista talle esitatud küsimusi või korraldusi

⁃           ei suuda vestluses püsida teemas

⁃           kasutab kesiselt sõnu, sõnaliike või räägib grammatiliselt valesti

⁃           kasutab lauses vale sõnajärge

⁃           ei häälda, asendab või moonutab häälikuid

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu

Viie-kuueaastane laps

⁃           suudab alustatud tegevuse lõpule viia

⁃           mõistab teksti, mis pole seotud tema kogemusega

⁃           kasutab õigesti grammatilisi vorme

⁃           hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid

⁃           suudab eakaaslastega koos mängida 

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           ei mõista lihtsat jutustust

⁃           kasutab lauses vale sõnajärge

⁃           jutustab seosetult

⁃           hääldab häälikuid valesti

⁃           ei tunne huvi tähtede ja numbrite vastu

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu

Kuue-seitsmeaastane laps

⁃           suhtleb meelsasti eakaaslaste ja täiskasvanutega

⁃           mõistab abstraktseid mõisteid (nt „sõprus“, „mõtlen")

⁃           kasutab jutustamisel liitlauseid, mis on omavahel seotud

⁃           tunneb tähti ja numbreid, oskab lugeda lihtsaid sõnu

⁃           oskab kirjutada oma nime ja lihtsamaid sõnu

⁃           teab infot enda kohta (nt vanus, aadress, ema-isa nimi, töökoht)

⁃           hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid 

Millal pöörduda logopeedi juurde?

Kui laps:

⁃           ei oska endast rääkida

⁃           kasutab kesist sõnavara

⁃           kasutab jutustamisel vaid üksikuid sõnu, laused ei ole omavahel seotud

⁃           ei suuda meelde jätta tähti ja numbreid

⁃           ei oska lugeda lihtsaid sõnu

⁃           hääldab häälikuid valesti

⁃           rahuolekus hoiab suud sageli avatult, hingab läbi suu